Mängud õppetöös: "EXIT: Salajane labor"

Tekst: Joana Jõgela

Joana Jõgela on entusiastlik ning toimekas keemiaõpetaja ja õppejõud, kes kõikide oma muude tegemiste seas pälvis 2021. aastal ka teaduse populariseerija tiitli. Joana sisustas "EXIT: Salajane labor" põgenemistoamänguga oma õpilaste koolitundi ja meie rõõmuks jagas kogemust ning muljeid ka meiega.

NB! Et vältida mängupõnevuse rikkumist nende jaoks, kes pole veel antud põgenemistoamängu kogenud, udustasime või lõikasime fotodelt välja olulisi elemente. EXIT: mäng elamus on seda põnevam, mida vähem sa sellest tead!

Head lugemist!

Karp, mille ruumala on natukene üle poole liitri, suutis oma sisuga üllatada ja seda nii mitmeski mõttes!

Kõigepealt oli mul endal paras segadus: nii palju erinevaid kaarte, mingi vihik, dekooder - millest ma alustan? Aga õnneks on mängul väga mõistlik ja arusaadav juhend, mis vastas kõigile mu küsimustele.

Õpilaste jaoks seadsin juba enne tundi mänguväljaku valmis ja selgitasin ise, et neil on kasutada vihik, mis ongi nende mängulaua suurim osa; punased mõistatuse kaardid, mis aitavad neil järgmise ülesandeni jõuda; dekooder ja vihjekaardid. Kuigi, olgem ausad, vihjekaarte ei kasutanud kumbki rühm. Õpilaste jaoks oli lihtsam küsida vihjeid minu käest ja õpetajana on ikka väga keeruline oma abistavaid kommentaare neile mitte jagada. Täpselt sama keeruline oli olla kõrvaltvaatajana klassis, kui mulle endale niivõrd meeldivad igasugused mõistatuslikud lauamängud.

Mängu algus oli paras tohuvabohu ja küsimusi tuli järjest: „Oota, kuidas mäng algab?“, „Kuidas dekooder töötab?“, „Siin on ju numbrite asemel katsevahendid, aga minu esimene number on 3?“ jne. Naljakas oli näha, kuidas terve rühm oli korraks segaduses, kuni saabus ilmutus mängukaardi „O“ näol ning laborist põgenemine hakkas vaikselt hargnema.

Kogu mängu vältel õppisid noored loomingulisemalt mõtlema ja vahepeal ka alternatiivvariante katsetama. Said aru, kuivõrd oluline on funktsionaalse lugemise oskus ja kuidas toimetada tiimina ühise eesmärgi nimel. 

Yuval Noah Harari, mitme menuka raamatu autor ja ajaloolane, on väitnud, et tänapäeva haridussüsteem peab õpetama noorele inimese nelja K-d: kriitilist mõtlemist, kommunikatsiooni, kreatiivsust ja koostöövõimet ning ma julgen tõdeda, et see mäng suutis arendada kõiki neid oskusi. Õpilased pidid lahenduste leidmiseks mõtlema loovalt, kuid samas hindama oma mõttekäike ka kriitiliselt: „Kas vihikust mingit kohta välja lõigates ja saades aru, et see ei olnud kõige mõistlikum mõte, saame pärast siiski seda lehte kasutada?“. Üks tiim suutis mingil imelisel moel kogemata jõuda juba väga mängu alguses eelviimase mõistatuse kaardini. Siis tuli aga koll õpetaja ja palus uue lahenduse leida, sest pool mängulusti oleks nii ju kaduma läinud. 

Samuti õppisid õpilased kuulama ja analüüsima tiimiliikmete erinevaid pakutud lahenduskäike. Käed pidid külge parema aga kõik tiimiliikmed - vihik rändas käest kätte, keegi sai väga head dekooderi kasutajaks, teisel tuli välja mõistatuste kaartide sorteerimine või märkmete tegemine. Mõne ülesande lahendamiseks oli aga füüsiliselt vaja kahte kätepaari. Üks mis kindel, kõigil soovijatel oli võimalik anda oma panus, et pooleteise tunni jooksul põgeneda laborist ja õppida probleemide nägemise asemel leidma lahendusi. 

Kogu eestikeelse EXIT põgenemistoamängude sarjaga saat tutvuda siin. Joana õpilased mängisid "EXIT: Salajane labor" väljaannet.