Ajatu Carcassonne

Ajatu „Carcassonne“ tähistab 20. aastapäeva

Iga kauba, toote või nähtuse kõige karmim kohtumõistja on ilmselt aeg. Aastad mööduvad, menutabelite tippu tõusevad uued nimed, kaanepildid ja näod, samal ajal kui endised lemmikud vajuvad koos ajutise moe ja suundumustega unustuse hõlma. Vaid erakordsed ja parimad läbivad ajaproovi ja saavad klassikaks. Üks neist on lauamäng „Carcassonne“, millest on saanud kaasaegne klassika. See lauamängumaailma olulisel määral mõjutanud mäng tähistab sel aastal oma 20. aastapäeva.

Vähesed lauamängud on olnud sama edukad kui „Carcassonne“ kahekümne aasta jooksul. Võib isegi öelda, et auhinnad ja müüginumbrid, mis on ammu ületanud kümne miljoni piiri, ei ole selle mängu kõige olulisemad saavutused. Palju olulisem on asjaolu, et tänu „Carcassonne’ile“ on miljonid inimesed avastanud rikkaliku ja imelise lauamängumaailma. Maailma, mis taassündis suuresti tänu „Carcassonne’i“ panusele.

Kuigi praegu peetakse „Carcassonne’i“ klassikaks, oli selle väljaandmine väga julge tegu, millega paisati segamini varem normiks peetu ja tõlgendati lauamängude olemust uutmoodi. Tõlgendus oli nii edukas, et see nakatas peagi nii mängijaid kui mängude loojaid. Pöördeline muutus või rabav uuendus ei toimunud reeglites. Lauamängudes oli asetatud ruute ja neid ühendatud juba ammu enne „Carcassonne’i“, kuid „Carcassonne“ lisas sellele värskendava loomingulisuse ja vabaduse. Varasem abstraktsus asendati muheda temaatikaga, erineva kogemustepagasiga mängijatele pakuti strateegilisi ja taktikalisi valikuid. „Carcassonne“ on üks neist mängudest, mis muutis igaveseks „peremängu“ tähendust.

Kui te pole „Carcassonne’ist“ kuulnud ja jutt ruutudest jäi teile ebaselgeks, siis lubage selgitada. „Carcassonne“ meenutab veidi lauamängu „Scrabble“, kuid „Carcassonne’i“ ruudud on suuremad ja papist ning sõnade asemel luuakse maastikku ja Prantsusmaa keskaegse piirkonna kaarti. Kaart „elab“ ja muutub mängu käigus pidevalt ning näilise koostöötunde varjus käib hoolikalt kavandatud sõbralik võistlus. Ruutusid nutikalt ja strateegiliselt ühendades valmivad linnad, teed ja kloostrid, mida tuleb mängunuppe asetades aegsasti enda valdusse haarata.

Mängunupud on väikesed erivärvilised puidust kujukesed, mis on saanud tavapäraseks enamikus lauamängudes. Paljud ilmselt ei teagi, et „Carcassonne“ oli esimene lauamäng, kus neid kasutati. „Carcassonne’i“ teened ei lõppe aga mängunuppudega – kaugel sellest. Teate kindlasti mõnda mängu, mis on pealtnäha lihtne, kuid mille selgeks saamine nõuab korralikku pingutust. Nii on lood näiteks malega, mille reeglid on üsna lihtsad, kuid kombinatsioonide hulk, käikude järjekord, erinevate positsioonide kaalumine ja õigel ajal õigete taktikaliste otsuste langetamine võivad valmistada parajat peavalu. Kõigile see ei sobi. „Carcassonne’i“ loojad pidasid oluliseks, et lisaks lihtsatele reeglitele oleks mäng ka lihtsasti omandatav.

„Carcassonne“ pole siiski liiga lihtne ega pinnapealne, mistõttu naudivad seda nii algajad mängijad kui ka andunud lauamängurid, kelle riiulid on strateegiamängude all lookas. Kuidas suudab üks mäng alati paeluda, luua põnevust ja pakkuda naudingut igast mänguminutist? Miks soovime mõnda mängu mängida ikka ja jälle ja teise unustame niipea, kui oleme pannud selle tagasi karpi? Neile küsimustele vastamiseks tuleks pikemalt peatuda mänguloomel. Lühidalt öeldes on „Carcassonne’i“ idee suurepärane, mängumehaanika ideaalilähedane, teema lihtne ja kujundus pilkupüüdev ning meeldejääv. Põhimängu reegleid on aja jooksul mängijatelt saadud tagasiside põhjal pidevalt täiustatud.

„Carcassonne’i“ kahe kümnendi pikkune ajalugu on väga rikas. Mainime siin vaid mõnda olulist hetke. Näiteks 2001. aastal pälvis „Carcassonne“ aasta parima lauamängu auhinna Spiel des Jahres. See saavutus oli nii oluline, et mängu loojad peavad seda „Carcassonne’i“ teekonna tegelikuks alguseks (mäng jõudis esimest korda lettidele 2000. aastal). Lisaks „Carcassonne’ile“ on vaid kaks lauamängu pälvinud parima peremängu ja parima kogenud mängija mängu tiitli. Juba 2002. aastal ilmus „Carcassonne’i“ arvutiversioon ja seda sai mängida internetis. Alates 2003. aastast on peetud rahvusvahelisi võistlusi ja alates 2006. aastast maailmameistrivõistlusi. Mängijad Eestist, Lätist ja Leedust, kes võidavad enda kohaliku meistrivõistluse, saavad osaleda maailmameistrivõistlusel. Seni pikim „Carcassonne’i“ mäng kestis 25 tundi ja selle käigus loodud kümnest tuhandest ruudust koosnev kaart kattis 20 ruutmeetrise pinna. Õpetajad kasutavad „Carcassonne’i“ ajaloo-, geograafia- ja matemaatikatundides, mängust on kirjutatud teadusartikleid ja raamatuid.

Mängule on loodud ka palju laiended. Kui neist ei piisa, vaid soovite veel rohkem ehitada ja oma valdusi laiendada, teenida punkte ja sekkuda vastaste tegemistesse, on võimalusi ohtralt: saate proovida uusi reegleid, uusi mängu osasid, uusi ülesandeid ja uusi strateegiaid. Vaja on vaid mänguaega! Kui sellestki on vähe, võite nautida mängu erinevaid uusversioone, mis võimaldavad reisida mööda ilma, viivad eelajaloolisesse aega või „Tähesõdade“ lahingusse.

Brain Games esitleb uutele ja ammustele „Carcassonne’i“ austajatele mängu imekaunist juubeliväljaannet! See väljast võrratu ja seest mänguline ja soe aastapäevamäng pakub rõõmu ja mõnusat ajaveetmist tundideks. Pidukuube rüütatud mänguosadega kuldkirjaline juubeliväljaanne on uhke ja ainulaadne. Vaatamata oma erilisusele, jääb mäng jääb truuks iseendale ja oma austajatele: uus väljaanne ühildub kõigi seni ilmunud laiendustega. Kõiki juubeliväljaande ostjaid ootavad ees uued mänguruudud, mis täiendavad klassikalist mänguversiooni ja pakuvad lisavõimalusi. Samuti saate isikupärastada mängunuppe, kaunistades need kleepsudega. Maakaardil lookleb pikem jõgi ning uus minilaiendus ja uued tegevused lisavad kõigi rõõmuks klassikalisele „Carcassonne’ile“ värvi.

„Carcassonne’i“ tegijad ei järginud moodi ega suundumusi, vaid lõid need. Seetõttu räägime „Carcassonne’ist“ ilmselt veel vähemalt kakskümmend aastat.